Olles juba kolm aastat Tallinna ülikoolis hiina keelt ja kultuuri õppinud, tundus loomuliku valikuna minna selle riigi ja kultuuriga sinatutvust tegema.
Samuti pakub Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituut suurepärast võimalust kandideerida erinevatele stipendiumitele.

Õpingud ja kohalik õppekord

SUFE on üks parimaid ülikoole Hiinas, tudengid võtavad õppimist tõsiselt. Oleks ülekohtune väita, et Eesti tudengid panustavad õpingutesse vähem, kuid sellist pühendumust pole ma kodus veel kohanud.

See võib olla tingitud asjaolust, et ülikooli astutakse eranditult kohe pärast keskkooli lõppu, mil noori peetakse veel üsna elukogenematuteks. Nii on Hiina ülikoolides tudengi omavastutuse asemel pigem selged reeglid. Õppejõud peavad arvet kohal käimiste üle ja loengust võis puududa ainult loetud arv tunde – sellest sõltus ka lõpueksamile lubamine.

Samuti on üliõpilase ja õppejõu omavahelises suhtluse hierarhia tähtsam kui Eestis. Kuigi õppejõud ja õpetajad olid alati abivalmid, siis aruteludes pidi õppejõu sõna peale jääma.

Ülikoolilinnak

Shanghais ülikoolilinnakuid külastades sain esimest korda aru, mida see sõna tegelikult tähendab. Väravatest sisse astudes tekkis tunne, nagu siseneks väikesesse linna. Igas linnakus on kümneid, isegi mitmekümneid hooneid ja lisaks ühiselamutele, õppehoonetele, raamatukogule on kohvikud, sööklad, poed ning isegi postkontor ja hotell.

Ka oma esimese ühiselamus elamise kogemuse sain alles Hiinas. Ühiselamud, kus elasid kohalikud tudengid, ja need, kuhu majutati rahvusvaheline seltskond, erinesid üksteisest märgatavalt nii loomult kui ka sisult. Keskmise suurusega tuppa, kus välistudengite ühiselamus elas kaks inimest, mahutati kohalikke neli. Samuti puudusid hiinlaste ühiselamus sellised „luksused“ nagu köök ja pesuruum.

Teistsuguseid reegleid ja kombeid oli veelgi. Meie hoone liftid olid jaotatud kaheks – üks teenindas paaris arvuga ja teine paaritu arvuga korruseid. Tubades oli keelatud kasutada fööne, elektrilisi tekke, radiaatoreid, aga ka veekeetjaid ja muid elektrilisi toidutegemise vahendeid.

Tudengiaktiivsus ja vaba aeg

Ülikoolis tegutseb ka üliõpilasorganisatsioon, mis korraldab tervitus- ja jõulupidusid, lauluvõistluseid ja üleülikoolilist spordivõistlust.

Suurim erinevus, mida tähele panin, oli kõikidelt üritustelt puuduv alkohol. Sellele võiks Eestiski rohkem rõhuda, sest lõbus võib olla ka täiesti kainelt. Samas oleks ka sealsetel tudengitel meilt õppida: nii tervitus- kui ka jõulupeol puudus aktiivne kaasatõmbav sisu. Samuti puudus võimalus teiste tudengitega vabalt suhelda.

Vähemasti korraldati keeletudengitele õpitubasid, kus sai õppida Hiina teekunsti, kalligraafiat aga ka näiteks kohaliku Shanghai dialekti.

Üldjoontes on tudengielu kõikjal sama. Kardetud suurt kultuurišokki ei tulnud, selle asemel valdas mind hoopis uue tundma õppimise rõõm.

Hiinas õpingute jätkamist ma esialgu ei kaalu, aga kindlasti kavatsen sinna tagasi minna. Ei ole elu teisel pool maakera nii teistmoodi, kui arvame. Need erinevused ainult rikastavad ja panevad meid maailmale teise pilguga vaatama.

Loe Hiina uuringute peaerialal õppimise kohta siit.